Vaim viskab nalja mu üle täna. no totaalselt. ma tevre päev juba muigan. parim kild oli see, kui mõtlesin viimaste päevade aktiivsele teemale korraks ja raadiost tuli… (pasunakoorid…) Alice Cooperi “Poison”

kes ajalooga kursis on, saab naljast aru 😛

endiselt on muidugi sõnad ja eriti just refrään nagu rusikas silmaauku.

ja noh, teine nali on see, et tegemist on peaaegu et peegliga (miinus märtsijänese olek, muidugi). kui seal peegelduseski peale puhta iha muidugi midagi üldse oli… mida ma kusjuures siiani ei usu. aga erinevalt minust ei taha peegel aus olla, vaid tahab, et ta minapilt vastaks üllastele ootustele iseendast, mille hulka nii räpane asi nagu puhas seksuaalsus ju ometi ei sobi, oh õudu, loomulikult peavad seal suured roosad ja üliintensiivsed aru-peast-viivad-tunded juures olema, muidu on asi labane ja puha… okei, see selleks, pole minu probleem enam 🙂

aga eile mängisin nõia-ellat. läksin poodi selle kõige suurema sagimise ajal – ja kaardimakse oli maas. enne mind ei saadud kaardiga maksta.. prooviti kohe mitu korda. minul aga oli kiire ja sularaha traditsiooniliselt null krooni. ulatasin müüjale kaardi ja ütlesin, et PROOVIGE… see läheb läbi!. müüja ütles, et ta ju VÕIB proovida, aga no tõesti on asi pool tundi maas olnud. mina ikka, et PROOVIGE. tädi proovis… ja asi läks läbi.

järgmine klient enam ei saanud kaardiga maksta 😛

novat.

ja see pole sugugi ainus asi, mis ma taotlenud olen. muuhulgas rikkusin ühte põhireeglit ja tegin inimese peale ka taotluse. see PEAB toimima, sest ma tahan rahus linna peal käia. kui vaja, siis muutun nähtamatuks ja poolpimedaks. igatahes tahan ma rahu. ja rahu tuleb…