Monthly Archives: juuli 2008

see nüüd pole otseselt nlp teooria, vaid üldine uina-muina, aga mingil hetkel, kui ma jõuan mittesüüdistava suhtlemisstiilini ja enesekehtestamiseni, sulandub see nlp-juttu ikkagi sisse, sellest siis ka nlp silt.

nimelt on lugu selline, et (tulekul: demagoogiavõte 😛 ) rõhuv osa inimestest ei oska teadvustada enda tundeid, pidades oma mõtteid tunneteks. mina ka ei oska. ja seda on mulle, muuseas, räägitud juba sellest ajast, kui üldse psihholoogia vastu hakkasin huvi tundma, s.t. 10 aastat. MIKS see nii on, seda oskab keegi teine kindlasti paremini seletada, mina olen kuulnud sellist arvamust, et seda pole lihtsalt õpetatud, et kultuuriruum selline, et tunnetega ei tegeleta jne. mine võta siis kinni.

tunnete mitte-äratundmine väljendub lausetes stiilis: ‘ma tunnen, et sa ei armasta mind’, ‘ma tunnen, et ma olen mõttetu’, ‘mul on tunne, nagu ma laguneksin laiali’, ‘ma tunnen, nagu ma lendaksin taeva all’ jnejnejne. nii. tunded, vaadake, on konkreetsed asjad, millel on nimi. tavaliselt koosneb ühest sõnast. tunded on: raev, viha, rõõm, armumine, õndsus, kurbus, iha… aga EI OLE OLEMAS tunnet nimega sa-ei-armasta-mind, ma-olen-mõttetu vms. need eeltoodud laused olid kõik MÕTTED või kujutluspildid või ka kirjeldused. need käivad kahtlemata kaasas tunnetega ning nad KANNAVAD EDASI seda tunnet, aga nad ei nimeta seda.

üldiselt rõõm on rõõm ning viha on viha – neid, ma arvan, kogeme mõlemad üsna sarnaselt, intensiivsus võib küll erineda. küll aga võib kujutluspilt, mis sinu jaoks kannab ühte tunnet, kanda minu jaoks hoopis teist, seega ei pruugi ma sinu edastatavast sõnumist lihtviisiliselt aru saada. kui mina ütleksin, et ‘mul on tunne, et sa ei armasta mind’, oleks tõenäoliselt selle lause taga olev tunne ‘üksildus’ – ehk siis ‘ma tunnen end üksikuna’. aga konkreetselt seda lauset omavahel arutades on mitmed inimesed maininud erinevaid tundeid, mis seal taga võivad olla, viha, eneseõigus jne. juba ainuüksi see on põhjus, miks võiks mõtete-kujutluspiltide edastamist vältida ja öelda täpselt, mis TUNNET tuntakse. et teine sellest aru saaks. kirjelduse võib ju lisada juurde, et loomingulisem olla jne 🙂

aga tunde nimetamine on jälle üsna keeruline – sest et inimesed ei tunne oma tundeid ära. kui ma olen teinud seda hierarhia-harjutust, kas siis ise või aidanud kellelgi teisel teha, on pidevalt välja tulnud, et inimene ei oskagi nimetada tunde nime. ma võin tunnet kirjeldada, aga ei oska seda nimetada. ‘hea’ või ‘halb’ tunne ei ole tunne – see on tunde omadus 🙂 . mina tean konkreetselt, et ma ei oska seda teha, sest ma pole sellele iial tähelepanu pööranud ja lihtsalt pole seda kunagi pidanud tegema. samas on mul kogemusi, et justnimelt enda tunde täpne nimetamine võib konflikti kiiresti lahendada. aga sellest mõnel teisel korral.

praegu igatahes tunnen ma end rahuliku ja rõõmsana 🙂

Posted by e. toll nlp, uhuu

disclaimer: ma ei pretendeeri mingile tõele, ei soovita kellelegi midagi, lihtsalt kirjutan iseenda jaoks asju lahti.

inimestel on olemas kõik sisemised ressursid, mida vajavad õnnestumiseks. see tähendab seda, et iga inimene on tark ja tegelikult teab väga hästi, mida teha. et peale valikute saab ta endale olukordi ka LUUA. samas ei tähenda see mingit hipilikku suhtumist, et elu on lill ja kõik on alati parimas korras jne (mitte et seegi väga vale oleks 😛 ). nimelt kipub probleem olema selles, et me ei pruugi osata oma ressursse üles leida või esile kutsuda. vahel on vaja pisut abi, enamasti aga piisab täiesti eneseusust ja paindlikkusest (oskusest võimalusi näha ja neid ära tunda). seepärast seda nlp-s kogu aeg lausa mantrana korrataksegi. ning just seepärast on nlp new age ja ebateaduslik 😛 , sest sedasorti asjad on täiesti subjektiivsed, mis mõjub ühele, ei pruugi mõjuda teisele jne. neid saab kontrollida ainult inimene ise oma sisemisest enesetundest lähtuvalt. ja ongi kõik.

piisab ühest katsest millegi ära õppimiseks. ehk siis – pole olemas lollust, on olemas kogemuse puudumine. point on lihtsalt selles, et selleks, et ‘kogemus’ ka ‘kogemusena’ ENDA JAOKS kirja läheks, on enamasti vaja mingit tugevat tunnet või ahaa-elamust, see aga tekib erinevatel inimestel väga erinevalt. VAK-süsteemid ja asjad, teate küll. kõik korrad, kui mina olen asja kiirelt ära õppinud, on see olnud siis, kui olen olnud Teadvel. loogiliselt ei käi see taustaoletus näiteks klaverimängu kohta, mis nõuab ikkagi harjutamist, aga tugev emotsioon ning Teadvelolek aitavad siingi õppimise kiirusele tohutult kaasa.

probleem = valikute puudumine. inimesel, kelle ‘kaardile’ mahub palju valikuid, on vähem probleeme – loogiline kah, sest kui ei toimi üks lahendus, toimib teine, mingi variant viib ikka väljapääsuni. seega – pole olemas raskeid probleeme, on vaid mittetöötavad lahendused. seepärast on põhiline suurendada oma ‘kaarte’, toppida sinna valgete alade asemele oskuse näha ENDA JAOKS reaalselt kasutatavaid variante. ja see on see nlp kogu point. ning jällegi totaalselt ebateaduslik, sest et KA SEE on üdini subjektiivne…

inimene teeb talle hetkel parima kättesaadava valiku. minu kursusematerjalides algab selle taustaoletuse seletus lausega: ‘sageli tuleb ette, et kogeme inimestega suheldes tugevat ärritust, kuna me ei suuda aru saada valikutest, mida nad teevad.’ ma ütleks et skeptikute kretinismi sissekandes tegin ma selle täiesti p&p, vaadake mu esimest lauset 😛 . TEGELIKULT (olgem ausad, eksole, kõik ju teavad… 😛 *) viitab see sellele, et ma juhindun raamistikust: ‘teised peaksid tegutsema MINU maailmamudeli järgi’. tuntud ka kui ‘mul on alati õigus’. aga igal inimesel oma OMA maailmamudel (oma kaart) – ning mäletamistmööda oli üks taustaoletustest see, et austatakse KÕIGI kaarte. vahel ma lihtsalt ei saa teisest aru. vahel lihtsalt teise positiivsed kavatsused ei ole mulle arusaadavad. no kurb küll, eksole. samas – see, et ma aru ei saa, ei tähenda veel, et teine on loll. võib ka olla, et teise ‘kaardile’ ei mahu muud valikut, ta oskab ja suudab mingis olukorras käituda ainult ühte moodi, teistmoodi käitumine… olgu, võib olla MÕELDAV, aga reaalses olukorras mitte, sest see võib minna lahku mõne tema põhieesmärgiga, mida ta ei pruugi ise teadvustadagi (nende põhieesmärkideni veel jõuab kunagi, v. teab, temaga me neid arutasime). seega – inimene teeb seda, mida teeb seepärast, et TEATUD TASANDIL see toimib – tema jaoks, mitte ilmtingimata teiste jaoks.

seda taustaoletust on kasulik meeles pidada, sest see aitab suurendada sallivust ja tolerantsi, lisaks muudab ka hoolivamaks ja mõistvamaks. ma ise olen kogenud seda, et teisega kirglikult vaieldes saan ma järsku aru, MIKS ta midagi teeb või ütleb ja mida silmas peab ning ühtlasi muutub tema käitumine täiesti loogiliseks ning praktiliselt ainuvõimalikuks – ja see on täiesti fantastiline tunne…

* sedasorti väljendid on meie kursuse üks läbivamaid ‘kilde’. nimelt on need sellised kenad ja üldistavad demagoogiavõtted, mida TEGELIKULT (eksole 😛 ) tuleks vältida, sest need on jäiga seisukoha võtmised ja üldistusena ka sildikleepimised.

Posted by e. toll nlp, uhuu