Monthly Archives: november 2008

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

sai täna Elu Mõttetuimal Konverentsil käidud. neid seitset tundi ei saa ma oma elust enam iial tagasi. erialane kasu oli ümmargune null. või isegi kergelt miinustes, kuivõrd ma oleksin võinud sama hästi ka tööd teha, eksole…

AGA!!! ma avastasin enese lõbustamise moodused – näiteks juurdlesin ma sügavate eksistentsiaalsete probleemide üle nagu ‘miks kõlab rootslase inglise keel nagu rootsi keel?’ või ‘miks kaks rida eespool istuva mehe kiilas pea läigib?’. aga eriti lõbusaks läks siis, kui ma taipasin kõnelejaid jälgida ja nende peale NLP teooriaid üle kanda. noh, et kes on visuaal ja kes auditiiv. või et mida visuaalid ‘joonistavad’ siis ikkagi õhku. või et miks see kinesteetik niimoodi kätega vehib. või siis et kes milliseid ‘udu’ võtteid üritab kasutada. kes läheb demagoogiliseks. või siis lihtsalt jälgisin nende kehakeelt ja sundliigutusi (ehk siis tegin täpselt seda, mida janke kirjeldas, kusjuures, ausalt, ma kirjutasin selle sissekande mustandi enne, kui riiderisse üldse läksin!!!). antropoloogilised vaatlused missugused…

aga v.-lt on pärit tänane pärl. minu sms-i peale: ‘miks, OH MIKS tehakse selliseid konverentse???’ sain vastuse: ‘selleks, et inimesed lõpuks taipaks, et töötegemine on igal juhul parem kui mõttetu molutamine’. indeed


eile ma sain juhuslikult imeilusa koani. saamislugu on selline, et vaidlesime ühe tüübiga armastuse olemuse üle… tüüp üritas väita, et armastus on kompott, kuhu kuuluvad iha, armumine, õnn jne ja suunatud objektile… mina muidugi (kontseptuaalse praktikuna) vastu, et armastus On… tüüp siis küsis mu käest: “kumb lause on nonsenss: ‘ma olen õnnelik, sest ma armastan’ või ‘ma armastan, sest ma olen õnnelik’?”

issandjumal, kui ma seda viimast lauset kogesin…

ma armastan, sest ma olen õnnelik

ilus, kas pole? 🙂


Ja üks naine avas suu ja lausus: Kõnele meile Valust.
Ning ta vastas:
Teie valu on teie mõistmist ümbritseva koore katkimurdmise valu.
Niisamuti nagu puuvilja seemnekivi peab murduma selleks, et tema süda pääseks päikesevalgusse, nii tuleb teilgi tunda valu.
Ja kui teie süda vaid suudaks üha imestella elu igapäevaseid imesid, ei tunduks teie valu teile vähem imeväärne kui teie rõõm;
Ja oma südame muutuvad seisundid võtaksite te vastu just samaviisi, kui te oma põldudel mööduvaid aastaaegu vastu võtate.
Ja vaikse meelerahuga vaataksite te siis läbi oma kurbuse talve.

Paljugi teie valust on teie eneste valitud.
See on seesama kibe rohi, millega tohter teis teie haiget teie poolt terveks ravitseb.
Seepärast usaldage tohtrit ja jooge tema ravim ära vaikses meelerahus.

Sest tema käsi, ehk küll raske ja karm, on juhitud Nähtamatu õrna käe poolt,
Ja kruus, mille ta teile ulatab, põletagu see pealegi teie huuli, on vormitud savist, mida Pottsepp omaenese pühade pisaratega niisutanud on.

Kahlil Gibran – Prohvet


jah, mina olengi see, kes kõnnib tuisus ja naerab. ilus ja tore on! valge, puhas ja rõõmus. ja see eilne tuisk oli… kuidagi rahulik. rahu stiihia sees. kõndisin tuisus ja tundsin, kuidas kõik on täpselt nii, nagu peab. maailm kulgeb oma parimat rada.

täna hommikul mõtlesin küll kaljukitsena üle lumevaalude keksides ja ülekäigurajal autojuhtidele lehvitades, et tänane tööleminek on tõeline raiskamine – nii palju lund, mis pakib ideaalselt! mis tööle, lumelinna tuleb ehitada! nautida lapseliku siira rõõmuga talve, kuniks seda on… sest et homme pidavat see kaduma. aga täna ju on!

rahu on hinges… ja rõõm. võtke kah! 🙂


See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Kommentaaride lugemiseks sisesta palun enda parool.