tartu on mõnusssssss. mida tartumat saab veel olla, kui istuda soojal kevadpäeval raekoja platsis välikohvikus, rüübata lattet, piiluda ilusaid mehi ja tervitada järjest kolme tuttavat, kes mööda kõnnivad või rattal sõidavad?
rohkem seminare tartusse, paluks!
————
edit:
mul oli kindel plaan m.-ga kokku saada, aga, oh häda, mul ei olnud numbrit. istutasin end siis kohvikusse maha ja otsustasin, et numbri ma SAAN poole tunniga. esiteks saatsin wifist laiali meilid kahele inimesele, kel peaks number olema, aga nood vastasid, et on koolitusel, ei saa vaadata. kui arvuti kinni lõin, astus aga mööda k., kes vajaliku numbri mulle edastas 🙂
samas on see muidugi vana nali, et kui tartus raekoja platsis piisavalt kaua istuda, lähevad kõik tuttavad mööda. sprst ma seda õnnestunud pisitellimuseks siiski ei loe. oleks piisavalt kaua istunud, oleks ehk m. ise ka mööda kõndinud 😛
no mitu korda veel pean ma nuttes üles ärkama, mäletamata sealjuures unenägu???
lõunani on veel aega ja juutuubiks on eilsest õhtust saati kummitanud laul. praegu ka kummitab. varsti pole iPodi enam vajagi…
john lennon – stand by me
(jah, ma tean, et see on ben e kingi laul originaalis, aga lennon paneb paremini mu arvates)
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 