ma sõnastasin kogemata Tõe.
e. ütleb:
peamiselt on sprst tuju ära, et kõik mehed on sead
tglt on ainult üks, muidugi
kuigi ma pean ütlema, et see siga… käitub vahelduseks kuidagi väga õigesti
nüüd, kui ma käega lõin ja korraliku draama käima tõmbasin
nii et mul on nüüd ühtpidi võttes tiba piinlik, et mida ma draamatsesin
ja teistpidi võttes olen veel tigedam kui enne, et mismõttes ma pean draamatsema, et ta nii õigesti käituma hakkaks
ja üleüldse ma lõpetasin asja ära
ja mismõttes ta siis õigesti käituma hakkab
kurat
mehed, ma ütlen
N. ütleb:
Meeste loogika
Kusjuures kui sa nüüd teda nö tagasi ei võta
Siis sa rikud järgmise naise jaoks olukorra veel enam ära
(sellepärast ongi mehed putsis)
Sest “Ma ju muutsin ennast, ma ju HAKKASIN ILUSASTI KÄITUMA! Aga sellest ei piisanud. Ikka olin paha ja suhe läbi.”
Nö. see pavlovi refleks, et “normaalne käitumine = normaalne (seksi)suhe” jääb olemata
e. ütleb:
no kurat
mul on pavlovi refleks, et normaalne käitumine = minu ärakasutamine
ja draama = mehe normaalne käitumine
sprst ongi naised putsis, et mehed on nad ära rikkunud
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 