Monthly Archives: november 2012

Kunagi ehk kirjutan ma meestekollektiivis töötamisest pikemalt, sest kirjutada on sellest palju. Sellest, kuidas just siin on eriti lihtne näha, kuidas minu enda valitud roll (s.t. teadlik käitumine) mõjutab inimeste vahelist dünaamikat ja suhtumist minusse ning kuidas vahel on vaja mängida õige õhukese piiri peal, et parimat tasakaalu hoida.

Igatahes kui siia tööle tulin, otsustasin ma üsna ruttu, et just parima dünaamika nimel on parem, kui ma oma võrdlemisi roppu huumorisoolikat mõnevõrra vaka all hoian. Varjama otseselt ei pea, aga igal juhul ei tasu auguäärsete naljadega kaasa minna.

No aga häda on selles, et mul ON ropp huumorisoolikas ja teatud vastused tulevad automaatselt pähe.

Sellega seoses avastasin eile avastasin, et üks võimalus nalja teha on seda nalja rõhutatult mitte teha.

Muu jutu sees ütles KK: “Aga TEGELIKULT olen mina Liivimaa parim ratsutaja”
Millele mul tuli koheselt ja korraga pähe kolm vastust, üks auguäärsem kui teine.
Lasin need siis järgemööda peast läbi, muigasin ning ütlesin: “Tead, ma ei saa seda väidet kahjuks kommenteerida.”

Õhtul ütles KK lause, mida mõnes teises kontekstis oleks päris omapäraselt saanud tõlgendada. Olles isegi oma lause üle paar sekundit mõelnud, viitas ta isegi sellele: “See kõlas nüüd ausalt öeldes päris nilbelt”.
Mina: “Ma vaatan jah, et sa ütled viimasel ajal päris tihti laused, mida ma nagu ei oskagi kohe kommenteerida… Või, noh, oskan, aga hästi ei saa, kui tahan korraliku naisterahva immitsat hoida”
KK: “Sa pead seda Liivimaa parima ratsutaja tiitlit silmas või?”

… nii et tüüp sai aru küll ühest ütlemata jäetud lausest.

Advertisements

Leidsin eile youtube’is surfates mõne aasta taguse toreda projekti: “Sing Hallelujah”.

Sing Hallelujah is a nationwide project which encourages people to find their voice and discover the joy of singing through Handel’s famous “Hallelujah Chorus”. Sing Hallelujah is a project from the BBC, led by BBC Radio 3, and English National Opera (ENO) http://www.bbc.co.uk/sing/hallelujah/

Muuhulgas on ka kõigi partiide õpetused olemas. Solistid kõlavad kohati küll kahtlaselt, aga vähemalt peavad viisi. Ma olen selles teoses traditsiooniliselt tenorit laulnud, aga avastasin just, et tegelikult on alt täiesti lauldav, polegi nii kohutavalt kõrge, nagu ma miskipärast siiani arvanud olin.

sopran:

alt:

tenor:

bass:

ja seejärel karaoke-versioonid, s.t. partiid ILMA soprani, aldi, tenori ja bassita.

Leia oma hääl ja laula!


täna sai mu alateadvus hakkama ühe hea killuga.
oluline taustainfo: ma töötan kollektiivis, kus kõik ülejäänud on mehed.

toimub koosolek.
mina loen valjult ette m. kirjutatud teksti, kus esineb korduvalt sõna “potensiaalne”.
mitte, et ma ise eriline õigekirjaguru oleksin, aga mingit laadi vigu ma näha ei suuda.
ütlen seega vahele: “m., kle, see sõna on “potenTsiaalne”. jäta meelde selle kaudu, et sõnal on sama tüvi nagu sõnal “impotents”!”

generaalpaus. kes meestest punastab, kes itsitab, kes muigutab suud.

kuni j. ütleb arglikult: “noh… tegelikult võid sa seda meelde jätta ka sõna “potents” kaudu…”

alles siis ma sain aru, et ma olin kogemata maininud Hirmsat Sõna 🙂

… aga huvitav, miks mu alateadvus eelistas sõna “IMpotents”?


Mul on üks kolleeg – kõva sportlane, triatlonist. Käib täispikkadel triatlonitel (3.9 ujumist + 180 km ratast + 42,2 km jooksu). Maratone teeb selleks, et (tsiteerin) “vorm vahepeal päris ära ei kaoks”.

Lisaks on ka kõva töötegija, selline, kellele saab alati kindel olla, et ta tõesti teeb asja ära korralikult.

Mina, teadagi, olen loomupäraselt selline, kes tahab kõike, kohe, korraga – ja kirssidega. Süvenemisvõime kohatine, püsivus kahtlane.

NLP-ist, nagu ma siiski olen, mõtlesin kolleegi mudeldada.

Küsisingi ükskord temalt, et kuidas ta ometigi jaksab veel 42 km joosta pärast seda, kui on 3.9 km ujunud ja 180 km ratast sõitnud.

Kolleeg ütles: “See on ju nii lihtne! Tõstan vasaku jala ja panen parema jala ette. Seejärel tõstan parema jala ja panen vasaku jala ette. Ja nii 42 km järjest…”

Geniaalne!