Monthly Archives: detsember 2012

MSc


võttis aega, mis ta võttis, aga lõpuks sai mu koolitee läbi. olen nüüd MSc.

sel erialal mu koolitee enam kindlasti edasi ei lähe. kasvõi seetõttu, et KK sõnul pidada PhD tähendama “pretty huge dick” ning naisterahvale see kindlasti ei sobi.

küll aga võib mu koolitee alata mõnel muul alal.
kes teab.

igatahes võtan vastu au ja kiitust.


It is cruel and misleading to tell people that all they need to do to have self-esteem is decide to love themselves. Self-esteem is built by practices, not by emotions.

mobiililt postitatud.


Tänaseid numbreid:
ca kolm kuud öötööd ja isikliku elu puudumist.
33 072 sõna.
69 tsiteeritud allikat.
3 lk kasutatud lühendite nimekirja.
132 lehekülge.
61 lk puhast sisu.
7 lisa.
11 tabelit.
20 joonist.
17.12 läheb kaitsmisele.


selle laulu pärast olin ma tükk aega veendunud, et tormis on misogüün.

veljo tormis – virmalised (a.k.a. naiskooride õudusunenägu)

(ETV tütarlastekoor laulab)


Viimati tekkis notsu blogisabas arutelu, mis tõi välja mu jaoks huvitava teema.

Nimelt et mind tõesti ei kõiguta enam teiste arvamus, eriti, kui need “teised” on mingilgi viisil anonüümsed. Tihtipeale tüütab, jah, või ka ärritab, vahel ka vihastab. Aga ei kõiguta selles mõttes, et ma ei leia, et see midagi minu elus muutma peaks või oma elu või arvamusi seepärast kuidagi eriliselt kaitsma peaks.

See natuke hämmastas mind, sest et on tegelikult viimase aja areng. Ja et ma olen siia jõudnud, ei teadnud ma enne, kui seal kirjutades. Kuidagi iseenesest.

Tükk aega ei suutnud välja mõelda, mis muutunud on täpselt. Täna öösel mõtlesin välja. Meenutasin, mis oli varem teistmoodi ja võrdlesin praegusega.

Varem oli teistmoodi see, et kuigi ma olin v-o enda jaoks mingid asjad selgeks mõelnud ja ma ise uskusin oma tõekspidamisi ja põhimõtteid ning oli neis kindel, siis ma sageli ei uskunud, et mul on õigust neid tõekspidamisi üldse omada.

Umbes, et vanasti eeldasin ma, et teised inimesed teavad paremini ja on minust ikkagi targemad. Seega – kui mu sügav ja läbi mõeldud veendumus läks vastuollu nende veendumusega, siis järelikult ei saanud mul õigus olla. Sellest ka võitlev hoiak. Teise eriarvamus oli otsene rünnak.

Nagu ma ükskord viitasin, siis see on üks olulisemaid asju, millega ma kõik see aeg teraapias tegelenud olen. Ja et isand x keiss tegeles just konkreetselt selle komponendi sünniga.

Et minul on minu tõekspidamised. Läbi mõeldud. Läbi tunnetatud.
Et mul on õigus oma tõekspidamisteks.
Et ma ei pea oma tõekspidamisi õigustama.
Et ma ei pea enam võitlema enda olemasolemise õiguse eest. Selleks ei ole vajadust. Mul on see õigus olemas sünnipäraselt ja keegi ei saa seda minult ära võtta.
Ja kui keegi võtab endale selleks õiguse ja üritab, siis on see sügavalt tema isiklik probleem, sealjuures psüühiline.

Paradoksaalsel kombel on järeldus, et ma ei pea võitlema, viinud ka järelduseni, et teiste eriarvamus ei ähvarda ega ründa mind enam. Ma arvasin alati, et see peaks käima teistpidi – kui teised enam ei ründa, siis ma ka ei pea kaitsma. Aga…

Samuti olen ma sellega seoses hakanud nägema, kui palju on katkisi inimesi.

Ei olegi teised inimesed ilmtingimata targemad kui mina. Ei teagi alati asju paremini kui mitte. Katkiolek teeb ka kõige targema inimese irratsionaalseks. Ja see on kurb.
Nii et kui keegi minu olemasolemise õigust kahtluse alla üritab seada, siis see tekitab minus pigem kaastunnet. Ta ründab mind verbaalselt seepärast, et tal on valus. Ta ise kardab.

Aga kuni ta mulle füüsiliselt kallale ei tule, ei ole vaja end teise inimese valu eest kaitsta.

Samas ma tean, et ilmselt ei saada sellest aru. Kuni seda pole läbi nähtud, tundub kaitsepositsioonist loobumine ründavale poolele õiguse andmisena.
Ja seda tean ma seepärast, et täpselt nii mõtlesin ma ise varem. Siinne blogi on selle hirmu aastate pikkusi väljendusi täis. Selles mõttes on kahju, et mu esimene blogi lootusetult kadunud on. Ma pidasin seda ju 2004.a. novembrist saati…

Ja oi, kui palju mulle seletati seda seisukohta, milleni olen jõudnud praegu. Nt mu NLP õpetaja, kes nüüd on üldse budist Tais… Ma nägin, et ta elab seda veendumust ja ta on siiras… Ja ma ei saanud sellest aru…