Aga ma sain täna uue korseti! Underbusti!
Pingutamata kujul (sest ma pean veel õppima, kuidas ise pingutatakse). Olen väga rahul!
—-
edit:
Nüüd ma õppisin ära, kuidas ise korsetti pingutatakse ja jõudsin järeldusele, et oleks võinud rahulikult numbri võrra väiksema korseti osta. Sain maksimaalselt pingule (st vahet taha ei jäänud) ja minu poolest oleks võinud veelgi pingutada. Praegusest pildist tulemus just märkimisväärselt ei erinenud.
Aga ikka olen rahul 🙂
See on juba teist korda, kui Rents postitab mingi joogaklipi ja ma teen selle vabalt kaasa. Selle tänase tegin vägivaldselt (st soojenduseta ja samas tempos (iialgi ei tehta nii kiiresti joogat!!!)), k.a. spagaadi. Probleem tekkis alles sellega, millega alati – väikelapse puhkeasendiga, sest mul lihtsalt ei mahu rinnad vastu jalgu ära.
Ma vahepeal komistan otsa nähtustele, millest ma sugugi aru ei saa, aga mis, tuleb välja, on tavalised.
Kunagi joogatundi minnes teada, et mul on ülevenivad liigesed, on alati olnud.
Enne, kui joogaõpetaja seda mulle seletas, ei mõistnud ma iial, miks inimesed (eriti mehed – jälgige teinekord!) rätsepa- või liblikaistes põlvi maha ei pane – põlvi üleval hoida on ju reitele pingutav! Tuleb välja, et normaalse venivusega liigesed ei ole soojenduseta lihtsalt nii lahti, et põlved maha läheks.
Või olin ükskord põlvili, istudes jalgade vahel, kui tuli toonane peika ja lükkas mind mänglevalt. Heitsin sama mänglevalt selili – ikka jalgade vahele ja põlvituses. Peika jäi suurte silmadega vahtima ja küsis, et kas valus pole või. “Miks mul valus peaks olema?” ei taibanud mina, sest ma tundsin selili olles reite peal kerget venitust. Joogaõpetaja hiljem seletas, et normaalne inimene ei saa mugavalt jalgade vahelegi põlvitada, rääkimata selili heitmisest nii, et ka ristluud on vastu põrandat.
Tegelikult on ülevenivus samuti probleem, sest oht endale liiga teha on reaalsem kui jäikade liigestega. Mul on igasugused väänamised ju harilik asi – kord kvartalis ikka midagi nikastan. Jumal tänatud, et mu joogaõpetaja on sünnipäraselt sama probleemiga – ta oskab sellele tähelepanu pöörata. Aga kui paljudes joogatundides olin ma enne seda käinud, ilma et õpetaja oleks mind manitsenud end tagasi hoidma ja kuulama teisi märguandeid, et aru saada,.millal on piir?
Ülevenivad inimesed peavad nimelt joogaharjutusi natuke teistmoodi tegema – koos vastukontraktsiooniga. No nt liblikasse minnes pean ma reie väliskülje ja tuharalihaseid justnimelt pingutama, mitte lõdvestama. Selleks, et liigeseid kaitsta.
Ja kui paljude joogaõpetajad seda teavad? Ah?
Samuti joogaga seotult tegin ma viimati veel ühe avastuse teemal “ma ei teadnudki, et normaalne on seda mitte osata”.
Nimelt sain ma teada, et tavaliste inimeste (sh sportlaste!) kehatunnetus on nii madal, et nad lihtsalt EI SAA ARU sellest, kui neile öelda “lõdvesta lihased”. Hoiavad end pinges ja väidavad, et on lõdvad.
Asi on selles, et ma teen massaaži – aga seda ei saa teha, kui inimene hoiab end pinges! Ja ma ei räägi sellest, et lihas on pinges (mille pärast inimene üldse mudisse tuli) – seda vahet on käe all väga hästi tunda, kas lihas on pinges või seda hoitakse pinges!
Ja ma, eksole, ei räägi joogalikust süvalõdvestusest (nagu lootoslillekese harjutuse puhul), vaid kõige lihtlabasemast aktiivse pingutuse puudumisest.
Ma ei olegi sellele probleemile veel head lahendust leidnud, sest ma lihtviisiliselt ei oska end kujutleda sellisesse situatsiooni. Mingi lahendus on paluda inimesel teadlikult pingutada lihaseid (nt käe puhul käsi maksimaalselt rusikasse suruda) ja siis vabastada. Aga alati ei mõika see ka…
Ja mina ei saa ega saa aru, kuidas nii lihtsat asja ei mõisteta…
I have a dream…
Mul on unistus, et jämme-olemist saaks lihtsalt faktina konstateerida. Ilma, et sellega kaasneks automaatselt hinnang jämmeda inimese välimuse kohta. Ilma, et peaks eufemisme kasutama.
Sõna, mis tähistab ülekaalulisi inimesi, on juba täiesti olemas – paks. Seepärast ma kasutangi seda nii vabalt enda kohta: ma ei jaga selle sõnaga hinnangut.
Nii nagu pole hinnanguline, vaid fakti nentiv sõna “blond” või “lühike”.
Nii nagu ma võin enda kohta ilma hinnanguta öelda, et mul on hallid silmad.
Ma ei pea ju selleks eufemisme otsima… Miks ma peaks seda tegema oma suuruse kirjeldamiseks? See on ju lihtsalt üks mu välimuse jooni…
Täpselt samal viisil võin ma enda kohta öelda rahulikult “paks”. Sest et, noh. Ma olen ju. Paks.
See, kas see on ilus või ei, on maitseasi. Kas mul on tervisehädad (ei ole), on minu ja mu arsti vaheline asi. See, kas ma olen murumunana laialivalguv* või vormis, on täitsa omaette jutt**. Aga paks olen ma ikka. Ja on kõik teised minu kaalukategoorias inimesed, olgu nad haiged või terved, vormis või vormitud, ilusad või inetud.
“Paks” on lihtsalt sõna.
* see oli niivõrd geniaalne lause tookord, et ma pool päeva turtsusin naerda…
** iseenesest olen ma alati rääkinud, et FIGUUR kui selline on mul väga hea***. Ainult mõõtmed on suured.
*** emaliini head geenid!
Üks põhjus, miks mul on peale suurerinnaliste pesupoe ka paksude naiste riidepoe mõte olnud, on see, et ma ei tea tõesti ÜHTEGI paksu, kellele paksude riided sobiks.
Mu sõber moekunstnik seletas seda sellega, et paksude riided pole tegelikult suurte naiste peal disainitud, vaid on võetud tavalised lõiked ja neid suurendatud. Tulemusena on riided lihtsalt telgid. Muidu poleks ju midagi, aga nii kaovad muidu ehk olemasolevad vormid ja niigi lopsakas naine paistab veelgi jämedam.
See, kusjuures, on väidetavalt taljesse töödeldud pluus!
Aga pole probleemi! Õnneks on olemas moodus, kuidas kümne sekundiga kaotada kümme kilo:
Magic!
Selles mõttes mulle see viimaste aastate puusavööde mood meeldib. Lõppeks pole keegi öelnud, et jämme naine ei võiks saledamate naiste puusavööd taljel kanda…
Et kust vöösid saab? Kaltsukatest. Minu omad on pärit Uuskasutuskeskusest ja USA Today’st. Nii et minge jahile.
Pesu-uudiseid. Tuleb välja, et polegi see suurerinnaliste olukord enam nii lootusetu.
Käisin eile Kristiine Keskuses ning möödaminnes astusin läbi Marks & Spencerist. Liikusin hajameelselt pesuriiulite poole, kui nägin juhuslikult ühel stangel kõige peal mingit rinnahoidjat, millel oli suurelt peale kirjutatud “36G”.
“G-KORV!!!” ütlesin ma rõõmsalt ja ilmselt päris valjult, sest korraks tekkis kassade juures vadina sisse generaalpaus. Oli korraks piinlik küll. Aga no ausalt – ma pole sada aastat Eestis Briti G-d näinud – Euroopa G on tunduvalt väiksem. Ja ma olin, ausalt, valmis proovima selga ka 40G-d (ma muidu 38H/40GG), mis siis, et pisut väikese korviga, aga kui see oleks plunge, mida mul pole päris kaua olnud… nnnggghhhh….
Aga 40G ei istunud.
Ma oleks võinud muidugi pilti teha, et te oleksite veel korra näinud, et wow-efektiks ei pea kandma kaugelt liiga väikest korvi, vaid õiget lõiget. Sest et efekt OLI ikka väga wow.
Aga rinnahoidja peal oli kirjas, et nad teevad seda ka suuruses 40GG. Küsisin müüjalt, et kas neil seda on. Väitsid, et on Rocca al Mare poes.
Täna käisin proovimas, leidsin, et siiski mitte – see lihtsalt pole SEE. Lõige ei sobinud… No ei sobinud ja kõik. Rind ajas valest kohast üle*. Üks per una valge rinnahoidja oli paras, kusjuures samuti üsna madala lõikega, aga ma ei kanna valget pesu ja pealegi olen ma viimasel ajal sisse võetud tugevdatud korvidest – see oli aga pehme.
Aga oluline on, et see oli olemas!
Igatahes palun kõrva taha panna, et M&S rinnahoidjate selg on kitsapoolne – ühe 40 oli mulle paras, teisel ehk tiba suur, aga 38 polnud ka nagu hea.
AGA ma tuvastasin VEEL ühe koha, kust ma peaagu oleksin saanud pesu. On selline pood nagu Change, mis müüb lausa (euroopa) K-korvini.
Nende pesu on jälle väga veniva seljaga, nii et võite julgelt alla minna numbriga, mule tõid müüjad kätte nii nii 85 (briti 38) kui ka 80 (briti 36). Suure otsimise peale leidsime lõpuks kaks rinnahoidjat, mis mulle silma natuke kinni pigistades selga ka sobisid. Aga kuna tegu oli kahjuks vanaema stiilis pesuga ja loomulikult pehme korviga, siis ma ei ostnud. No mul pole selline häda käes. Need olid full cup lõiked, mis hakkasid mul traditsiooniliselt rinda “lõikama”. Mul peavad ju full cupid olema korvi võrra suuremad.
Aga jälle – oluline on see, et need olid olemas!
Ja minust saledamad naised leiavad kindlalt nii M&S-ist kui Change’ist midagi, ka täitsa adekvaatset ja ilusat, mitte vanaema-lõikelist. Ja erilised plusspunktid Change poe müüjatele, kes ei hakanud mulle 100C-d pakkuma, vaid võtsid kohe ja silma järgi adekvaatse suuna 85 “väga suur” peale.
Need rinnahoidjad on päriselt olemas! Eestis! Füüsilisel kujul! Selga proovitavad!
Nii et laulgem halleluujat!!!
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 