Üks jutt seksist, õigemini orgasmidest, millega ma suuremas osas nõustun.

Ka mina olen korduvalt tunnetanud kohustust orgastiline olla. Sest et kui ma orgasmi ei saa, siis järelikult ei tunne ma oma keha. Sama juttu on rääkinud mitmed mu sõbrannad, mitmed neist inimesed, kes on oma keha tunnetamisest teinud oma elukutse.

Minu isiklik kogemus ütleb, et nii mõnigi orgasmita lõppenud seks on olnud rohkem rahuldust pakkuv kui keskpärase orgasmiga päädinu. Ja näiteks üks mu hullemaid seksikogemusi kaasas orgasmi, sealjuures päris intensiivset*.

Ma olen endiselt veendumusel, et seks võiks sündida hetkes ja selle tulemust ei peaks mõõtma millegi muu kui osaliste enda rahuloluga.

* Häda oli selles, et see oli puhtalt füüsiline, mees suutis murdosa sekundist enne öelda ühe erakordselt lolli kommentaari, mistõttu minu aju enam orgasmist osa ei võtnud. See oli väga-väga õudne kogemus – füüsiliselt ebameeldiv – mida ei sooviks vaenlaselegi mitte.