Ma avastasin siin ükspäev, et kahe kassi pidamine (või, olgem korrektsed, kahe kassi inimeseks olemine) mõjub ütlemata hästi koristamisharjumustele. Eriti hea, kui üks kassidest on süsimust ja teine ka suuremas osas tumedat karva.

Lihtsalt ei ole võimalik stoilse rahuga vaadata kassikarvu kõikvõimalikes ja -võimatutes kohtades. Nii ma siis pesengi iga päev põrandat ja vahetan kaks korda nädalas voodilinu.

Noh ja põrandat ei saa pesta ilma, et seda tühjaks teeks. Ja kui hakkad asju põrandale tagasi panema, paned teised asjad ka õigele kohale, sest et kuidagi narr oleks see tegemata jätta.

Nii siis ongi minust kõva koristaja saanud. Mitte, et karvavabadus üle mõne tunni püsiks, aga asi seegi.

Vahel Päris sageli mõtlen ma, et mida ma neist elukatest üldse pean. Midagi kasulikku ei tee, nõusid ei pese, tuba ei korista. Ainult magavad, söövad, s-vad ja ajavad karva.

Ainult et siis hakkavad nad miilustama, mängima või kunstmagamist harrastama ja igasugused küsimused kaovad…