Sellest teemast on viimasel ajal mitmetes blogides juttu. Minult praegu juttu ei tule, tuleb ainult link, mille sisuga nõustun 100%.
e. ise
kontakt
juttu võid ajada, kui kirjutad mottetuse.jumalanna kontole gmail.com-is
viimatised
vanad
- detsember 2017
- oktoober 2016
- november 2015
- september 2015
- august 2015
- juuli 2015
- juuni 2015
- mai 2015
- aprill 2015
- detsember 2014
- oktoober 2014
- september 2014
- august 2014
- juuli 2014
- juuni 2014
- mai 2014
- aprill 2014
- märts 2014
- veebruar 2014
- jaanuar 2014
- detsember 2013
- november 2013
- oktoober 2013
- september 2013
- märts 2013
- jaanuar 2013
- detsember 2012
- november 2012
- oktoober 2012
- september 2012
- august 2012
- mai 2012
- aprill 2012
- märts 2012
- veebruar 2012
- jaanuar 2012
- detsember 2011
- november 2011
- oktoober 2011
- september 2011
- august 2011
- juuni 2011
- mai 2011
- jaanuar 2011
- detsember 2010
- november 2010
- oktoober 2010
- september 2010
- august 2010
- juuli 2010
- juuni 2010
- mai 2010
- aprill 2010
- märts 2010
- veebruar 2010
- jaanuar 2010
- detsember 2009
- november 2009
- oktoober 2009
- september 2009
- august 2009
- juuli 2009
- juuni 2009
- mai 2009
- aprill 2009
- märts 2009
- veebruar 2009
- jaanuar 2009
- detsember 2008
- november 2008
- oktoober 2008
- september 2008
- august 2008
- juuli 2008
- juuni 2008
- mai 2008
- aprill 2008
- märts 2008
- veebruar 2008
- jaanuar 2008
mõttetuse jumalanna 
nodsu
Ma lugesin kunagi kellegi pihtimuslikku artiklit – ta oli veetnud nooruse ulja juhuseksiga, sest lahedad inimesed tegid nii, aga tundis, et midagi jääb nagu puudu, hingetuks läheb kätte ära, hoolimist on vähe. Ja samas ei tundnud üldse, et oleks ise monogaamne tüüp või et talle juhusuhted ei meeldiks – juhusuhted olid ise OK, lihtsalt oleks võinud olla hoolivamad. Kuni leidis polüamoorse kogukonna, kus ta leidis ometi enda moodi inimesed, kes aktsepteerisid suhteid mitme partneriga või ka põgusaid suhteid JA samal ajal hindasid hoolivust ega pidanud seda klammerdumiseks.
ja et nojah, suhte- ja kiivuseprobleeme on neilgi, aga kellel ei oleks.
artikli üks point oligi see, et hoolivus ja armastus saab olla ka siis, kui kohtute kasvõi ainult üheks päevaks. ei pea olema nii, et seksuaalselt vabameelsed inimesed tundeid ei tunne.
Aga ma ei leia seda artiklit enam kuidagi üles.
nodsu
ühesõnaga, ta rõhus tublisti polüamooria sõna amori-osise peale. vist viitas ka oma aja hipiideaalidele ja mainis, kuidas making love hakkas armastuse komponenti kaotama, aga et tema tahaks, et tema elus toimiks see väljend oma otseses tähenduses.
e.
Jah, ma ise olen täpselt sama teed pidi polüamooriani jõudnud.
Et palju mõttetut juhuseksi, aga hinnangu “mõttetu” annan ma nüüd tagantjärgi just selle hoolimatuse, mitte “juhuslikkuse” tõttu. “Juhuslikkus” kui selline mind tõesti ei sega, kui käe südamele panen. Nüüd pole küll juhuseksi enam ammust aega olnud, aga seda põhjusel, et ma olen vanuigi kole laisaks ja mugavaks muutunud.
Ja, täpselt, ma arvan samuti, et hoolida võib ka siis, kui tegu on üsna suvalise üheöösuhtega.
Et kui ma olen täna siin sinuga, siis ma olengi praegu sinuga. Ja see, et sul oli eile siin teine piiga (ja minul käis külas teine mees) ja et homme tuleb kolmas, ei ole kuidagimoodi oluline. Praegu on praegu.
Huvitav oleks toda artiklit lugeda!
Armastusest mitut moodi kirjutas Marta ka hiljuti. Ma panin “like” ka, aga see kadus ära miskipärast… 😦
e.
Tegelikult kahtlustasin ma juba ammu, et mul võib polüamoorseid kalduvusi olla. Mul ei ole nimelt mitte kunagi olnud mingit probleemi olla korraga armunud mitmesse inimesse. Kõrvuni. Seda on mitu korda juhtunud! Kuni tolle artiklini arvasin ma, et olen (ka selle koha pealt) natuke ebard.
Aga seal artiklis oli kena võrdlus: kõik, kel on mitu last või mitu õde-venda (või mitu lemmiklooma, lisan ma 🙂 ), saavad aru, et on võimalik võrdselt armastada mitut inimest, millegipärast aga ei laienda tavaline inimene seda romantilisele armastusele. Kuigi miks see peaks teisiti olema.
No just, seda minagi! Miks peaks romantiline armastus teisiti olema?!
nodsu
jah, mul tuli teise asjana kah just Marta artikkel meelde.
nodsu
kle, üles leidsin.
http://thoughtcatalog.com/rachel-forshee/2014/02/casual-sex-or-casual-love/
üks tsitaat:
“Is it really all that healthy and “sex-positive” to compartmentalize our psyches so much? I do get not falling in love with everyone you sleep with, and I get that even the most mind-blowing orgasms don’t mean you’ve fallen in love, but in all of this sexual freedom, where is our “love freedom”?”
ja teine:
“In essence, the only way to have ethical sex is to truly connect with someone and “love” them, no matter how brief the encounter or how you choose to do it. If whips and chains cause elation in yourself or your partner, that’s a form of love, isn’t it? And just as our faces soften as we look at a sunset, but we don’t try to “hold on to” a sunset, why can’t we legitimately love someone for just one night, even if we recognize the fact that we cannot see each other again (prior engagements, personality clashes, etc.) In fact, it is the ultimate form of love, because it’s based on compassion. I don’t try to hold another person, but I try to bring them pleasure. Life is fleeting, why not love as many as we can?”