käisin eile teatris. “ürgmeest” vaatamas. uuspõld tegi küll asja eile pisut “üle jala”, aga tühja kah. igatahes soovitan ära käia. ma muidugi olen aru saanud, et olin enam-vähem viimane eestlane, kes seda vaatama jõudis, aga eksole.
muidu aga juhtus see, mis juhtub minuga iga viimane kui kord, kui hakatakse naiste ja meeste kohta käivaid stereotüüpe lahkama – mul tekib soolise identiteedi kriis. ma ei ole ikka mingi naine. no kohe üldse ei ole. ma tunnen end naisena, mulle meeldib olla naine, selles on mingi vägi… krt, ma näen naiselikum välja kui keskmine naine… ja ometi ei saanud ma suuremat osa naljadest kaasa naerda!!! multitasking on mul muidu väga hästi käes nt tööalaselt, aga seksides näiteks keskendun väga selgelt ainult ühele asjale ega pane mingeid väliseid faktoreid üldse tähele (nt telefonihelinat). šoppan ja telekat vahin nagu mees. jne.
mulle ei meeldi soolise identiteedi kriis! *mossitab
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 