Kel on tahtmine tund aega mediteerida, kuulaku Pärt Uusbergi õhtut Klassikaraadios.
Kontsert oli fantastiline. Rahvas valgus kirikust äraseletatud nägudega välja.
Kuulake, kuidas vaikus laulab…
Täitsa kogemata komistasin täna YT-s otsa säärasele gospelikuningannale nagu Mahalia Jackson. Olen lummatud!
Mingil mulle veel hoomamata põhjusel hakkas too lugu mul täna peas mängima. Mina ja mu “kummitused”…
Kolmandal e.-l oli kunagi teooria, et minu legendaarsete “kummituste” kaudu üritab vanajumal mulle sõnumeid saata.
Kurb lugu siis, et ma hispaania keelt ei mõika. Vanajumal võiks seda ju teada… 🙂
Igatahes. Kuna lugu on hea (nagu, muuseas terve “Chávez Ravine” plaat), siis miks mitte jagada. Ehe suvelaul.
Ry Cooder – Soy Luz y Sombra
PS Tegelikult on see laul igavese hunniku valusate ja kohati ka ilusate mälestustega seotud. Aga eks seda, et see kõik on päriselt möödas, näitab see, et peale nostalgia ei tekita laul enam mingeid emotsioone. Mäletangi lihtsalt, et oli ilus ja valus.
selle laulu pärast olin ma tükk aega veendunud, et tormis on misogüün.
veljo tormis – virmalised (a.k.a. naiskooride õudusunenägu)
(ETV tütarlastekoor laulab)
Leidsin eile youtube’is surfates mõne aasta taguse toreda projekti: “Sing Hallelujah”.
Sing Hallelujah is a nationwide project which encourages people to find their voice and discover the joy of singing through Handel’s famous “Hallelujah Chorus”. Sing Hallelujah is a project from the BBC, led by BBC Radio 3, and English National Opera (ENO) http://www.bbc.co.uk/sing/hallelujah/
Muuhulgas on ka kõigi partiide õpetused olemas. Solistid kõlavad kohati küll kahtlaselt, aga vähemalt peavad viisi. Ma olen selles teoses traditsiooniliselt tenorit laulnud, aga avastasin just, et tegelikult on alt täiesti lauldav, polegi nii kohutavalt kõrge, nagu ma miskipärast siiani arvanud olin.
sopran:
alt:
tenor:
bass:
ja seejärel karaoke-versioonid, s.t. partiid ILMA soprani, aldi, tenori ja bassita.
Leia oma hääl ja laula!
ma ei suuda päris seisukohta võtta. ühtpidi tahaks jälle hakata natuke avalikumalt blogima, sest mul on tunne, et neist asjadest siia avalikumasse blogisse kirjutamine võib kedagi aidata. ma ei tea keda, aga põhimõtteliselt. tunne on selline.
teisipidi võttes on mingi tõsine tõrge. see viimatine blogimaailma torm veeklaasis… i don’t even…
igatahes teevad säärased asjad ettevaatlikuks.
enihuu.
mul on karma eriti kiireks läinud. jõudnud kuue tunnini.
situatsioon nr 1 (hommikul). töökaaslane mängis lolli, mina ärritusin ja urisesin üleliia jõhkralt (minulik).
situatsioon nr 2 (pärastlõunal). mina käitusin (poolenisti) lollisti, ülemus ärritus ja urises mu peale üleliia jõhkralt.
ühtlasi oli mul aga mõlemal korral mahti oma emotsioone jälgida. mitte lahendada, eksole, vaid jälgida. eristada, et mida ma siis tunnen ja mis on seosed.
minu tänase päevase avastus oli, et mõlemal juhul tunnen ma täpselt samasid emotsioone.
kui mina olen agressiivne teise totruse peale, siis olen ma süüdi. noh, et miks ma olen nii agressiivne.
kui mina olen totter ja mu suhtes ollakse agressiivne, siis olen mina süüdi. noh, et miks ma olen siis nii totter.
ja kõige all on see, et ma olen süüdi, nii lõpmatult süüdi. nii süüdi, et seda pole võimalik lunastada. lunastamatust süüst kirjutan kunagi kindlasti veel, sest see on tglt talvest saati käinud.
ja teine asi, mis on kõige all, ongi mu eksisteerimise küsimus.
ma olen oma elus korduvalt kogenud, et kui mingi lollusega saada hakkama, siis minu SELGITUSI ei kuulata. öeldakse, et ma ÕIGUSTAN end ja seda ei tohi, aktsepteerigu ma oma süüd lihtsalt ja võtku vastutus.
nagu ma a-tr-le rääkisin, siis SELGITUS ja ÕIGUSTUS on kaks täiesti erinevat asja. SELGITUS on inimese subjektiivse reaalsuse kirjeldus, mis on oma olemuselt täiesti neutraalne. inimene lihtsalt kirjeldab, kuidas ta maailma kogeb. ja seda saab MÕISTA. õigupoolest – seda TULEB püüda mõista.
ja siinkohal rõhutame üle nlp kuldtõe –
MÕISTMINE EI EELDA NÕUSOLEKUT.
ehk siis – nt mõrvar võib SELGITADA oma tegu. ta selgitab oma subjektiivset reaalsust. mida ta koges, tundis, mõtles. ja seda on võimalik MÕISTA, kasvõi puhtintellektuaalselt. vangi läheb tüüp ikka. kohutavaid tegusid tegi ikka. mõistmine ei tähenda, et ma kiidan teo heaks. mõistmine tähendab lihtsalt, et ma saan aru, kuidas tüüp funksib.
ehk siis – kui ma olen millegi halvaga hakkama saanud, siis end SELGITADES ei ürita ma automaatselt vastutust eemale lükata. ma võin täiesti rahulikult aru saada, mida ma olen teinud valesti, ma lihtsalt tutvustan oma subjektiivset reaalsust teisele.
ÕIGUSTAMINE on põhimõtteliselt oma reaalsuse teisele pealesurumine. minu subjektiivne reaalsus vs sinu subjektiivne reaalsus. kas mul on õigus või sul. õigustamine on vaidlemine.
minu eluaegne kogemus (subjektiivne) ütleb, et mul ei ole oma subjektiivse reaalsuse olemasoluks õigust.
ei, isegi mitte nii. ei ole, et mu subjektiivne reaalsus on keelatud. seda ka vahel, aga enamasti seda lihtsalt ei eksisteeri, seda täiesti ignoreeritakse.
keelamine tunnistaks vähemalt olemasolu. minu subjektiivse reaalsuse olemasolu pole keelatud. selle olemasolu pole lihtsalt tunnistatud.
ainult et, vaadake… minu subjektiivne reaalsus, subjektiivsed kogemused, on ainus, mis mul on. mul ei ole teist reaalsust kusagilt võtta.
ja kui seda ei ole olemas, siis…
… vähemalt on midagi homme ps-terapeudiga rääkida.
uhh. leidsin. ma hakkasin vahepeal mõtlema, et mul on mäluga tõsised probleemid või on mul luulud, sest mul oli selge mälestus, et prodigy “smack my bitch up” videos on koht, kus peategelane heroiini süstib. ja ükskõik, kus või millal videot näidatakse, seda kohta ei ole rohkem näinud.
kuni tänaseni, kui sellele täitsa kogemata otsa komistasin. ON selline koht videos, ON.
üldse on üks hää video
the prodigy – smack my bitch up
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 