/rant on

üks tüüp inimesi, kellest ma juba pikemat aega aru ei saa, on skeptika-usulised. täpsemalt siis selles osas, et vaja on igale poole teadust sisse toppida, kus sellega mitte muhvigi pole peale hakata. no näiteks selle ekspressi artikli kolmas kommentaar.

skeptikkk:
29.06.2008 12:05
Nagu teada, võib liblika tiivalöök põhjustada orkaani.
—————-

No ega ikka ole küll teada. See oli kujund omal ajal ja on kujundina kasutusel praegugi, aga tõendatud teadmiseks seda küll pidada ei saa.

et… eee… see oli KUJUND??? see ‘nagu teada’ osa on tõepoolest selline kena demagoogiavõte, mida nlp-s näiteks soovitatakse mitte kasutada, aga see ei viita minu arusaamist mööda mitte ‘teaduslikule tõele’, sest et – no olgem ausad (teine demagoogiavõte 😛 ) – päris nii need asjad ei saakski käia, see oleks tiba absurdne. aga see liblika tiivalöögi kujund ‘on teada’ juba vana kõnekäänuna ja kujundina.

järgmise asjana hakkavad skeptikud vanasõnu kritiseerima, sest et ei ole teaduslik tõde? seda enam, et nii palju, kui ma tean, on igale vanasõnale võimalik leida seda ümber lükkav vanasõna…

piltlikke väljendeid on edaspidi keelatud kasutada? ma pean silmas asju stiilis ‘keel vesti peal’, ‘räägib nii, et suu suitseb’ jne…

või siis see ‘nlp ei ole teadus’. krt, ma ei usu, et nlp rajajad seda iial väitnud oleks ja kindlasti ei väida seda tänapäeval keegi. ‘nlp-d ei saa teaduslike meetoditega kontrollida’ – kuivõrd nlp (ja mitmete muude psihholoogia-sisteemide) eesmärk on lihtsalt enesetunde parandamine ja suhtlemisoskuste parandamine, siis – mis vahet sel on? kui asi toimib, on mul umbe kama, MIKS ta toimib. kui MINU enesetunne ja mu suhted MINU ARVATES paranevad, ei kõiguta mind absoluutselt, kas meetod on tõsiteaduslik või roheliste reptiloidide poolt mulle kosmiliste oomega-lainetega saadetud.

või siis viimaks selline sissekanne. saadet ma ise ei kuulnud ning teatavasti muigan ma ise samamoodi indigolaste teema peale, küll on aga seal sissekandes imeilus demonstratsioon skeptikausuliste täiesti tüüpilisest loogikaveast:

Miks see, kui keegi teeb otsuseid pöördudes universumi (suur U siia ei sobi) poole ja oodates universumilt mingisuguseid suunavaid märke, miks see mind häirima peaks? Sest nii toimides on oht, et otsustaja loobub kasutamast objektiivset teadmist, kogemust, mõistust. Kas intuitiivsed otsused on etemad? Muidugi on, intuitiivsuse taga peituvad kogemused ja objektiivsed teadmised, tõenäosus, analoogsete ülesannete lahenduste enesele seni sõnastamata algoritmid. Universumi või vaimude suuniste järgi toimiv inimene võib ettearvamatu ja ohtlik olla.

ja kust võtab kirjutaja, et see, kes räägib U/universumi poole pöördumisest, ei mõtle selle all justnimelt intuitsiooni? ehk see rääkija enam-vähem arvabki, et Universum, Jumal, Too või misiganes uinamuina-sõna ta kasutab, ongi inimeses endas peituv tarkus a.k.a. intuitsioon? julgen seda varianti välja pakkuda, sest ma ise arvan nii ja paljud vaimlejad, keda tean, arvavad nii… olgu, see väljend ei ole ehk kõige õnnestunum skeptikute jaoks, aga vaimlejad omavahel räägivad selles keeles… sest vaimlejate jaoks on seal oma põhjus ja loogika.

kunagi iidsel aal tegi ramloff sissekande (ehk kunagi leian üles) subjektiivsest enesetundest. ning nagu niuhti olid platsis tüübid, kes hakkasid ajama, et objektiivsus on selline, lisaks väitsid, et subjektiivselt ei saa näiteks teadusest midagi arvata. millega ma olen 100% nõus. ainult see pisiasi, et ramloff kirjutaski SUBJEKTIIVSUSEST.

skeptitsism on tore asi, ma ise kipun vailmejate hulgas mängima skeptilise ankru rolli, mind ennast väsitab ka meeletult, kui ilmselgelt ebateaduslike asjade kohta VÄIDETAKSE, et see on teadus (homöopaatia näiteks). aga kui seda EI VÄIDETA, kui asi on subjektiivses reaalsuses, enesetunnetuses, mõttemallides ja filosoofias… mis see teadus siia puutub?

aga ega ma peagi kõigest aru saama.

/rant off