Ma ei ole Keha ja Kaalu blogi taasalustamise mõtet maha matnud. Hetkel on see täiesti privaatne, sest ma pean aru, kuidas atra seada.
Ma leian, et keha aktsepteerimise teema vajab laiemat kajastamist ning arvan, et seda peab tegema “suurelt”. Kuna olen oma keha ja välimusega ära leppimiseks käinud ära pika tee, on mul sel teemal palju öelda. Küll aga tunnen ma tõrget “suure” blogimise ees, kui vaatan sotsiaalmeediat. Pealegi olen aastatepikkuse netisuhtlusega kaotanud kirjutamisoskuse, mis oli mul mõnevõrra olemas veel vanas blogis, enne WP oma.
Nii et ma ei tea.
Küll aga tegin ma sel suunal ühe teise väikese sammu.
Minuga võttis ühendust fotograaf Kadri Purje, kes tahtis oma buduaarisessiooni tarbeks just suurt naist pildistada – tingimusel, et pildid läheksid avalikuks. Kuna sõnum, mida ta edastada tahtis, langes minu omaga kokku, olin rõõmuga nõus.
On võtnud aastaid, et õppida armastama iga oma keha millimeetrit, grammi, armi, sünnimärki, tedretäppi, voldikest ja muhku, aga täpselt selline mu füüsiline kest on – 100% mina. Ma ei ole Catherine Zeta-Jones ja kaheldamatult võiks ja saaks palju muuta. Aga ka sellises ebatäiuslikus kehas tunnen ma end hästi.
Kui minu poolpaljalt nägemine annab kasvõi ühele lopsakamale naisele innustust vaadata end peeglist ja näha seal just tema enda moodi ebatäiuslikku ilu – natuke tselluliidisena, võib-olla pisut äravajunud rindadega, pehme kõhuga, klassikalisest proportsioonist väljas käsivartega – siis olen ma oma töö teinud.
Pilte näeb siit.
õpib olema e. Ise
mõttetuse jumalanna 
lendav
Oo! Tõesti kaunis naine ilusatel fotodel!
Jajah. Ma siin iseendaga ka maadlen, olen mõned kilod juurde võtnud ja see ei ole isegi otse häiriv. Häirib see, et püksid ei taha enam hästi jalga mahtuda. Häirib rüht (see ei sõltu tegelikult oluliselt kehakaalust) ja teadmine, et kasvav ülekaal hakkab mu liigeseid sööma. Need on niigi juba märku andnud kulumisest. Aga seda ma ka tean, et jõuga, lahinguga, ei jõua ma kuigi kaugele, pigem läheb olukord hullemaks.
e.
Minu jaoks ei ole BodyPositivity (BoPo) otseselt kaaluga seotud. Paljud küll on sinna äärmusesse läinud, et õige BoPo inimene ei tegele kaalulangetamisega, minu jaoks on iva hoopis mujal – selles, et sa näed ja tunnetad oma füüsilist kesta osana endast igasugusena ning aktsepteerid seda just sellisena. Keha muutub ajas paratamatult, tobe oleks oma enesetunnet lasta sellest kõigutada.
Kui sul on halb (püksid ei lähe jalga, tervisele hakkab) ja kaalukaotus sind aitab, on täiesti normaalne seda teha. Lihtsalt et see ei peaks käima läbi negatiivsuse (“issand, milline ma välja näen!”), vaid positiivsuse (“ma tahan, et mu keha teeniks mind veel kaua”).
Ma ise olen, muuseas, elav näide sellest, et just viimane variant toimib. Ma olen viimase aastaga nimelt kaalu kaotanud täitsa arvestatava numbri, kuigi mu massi juures kehtib mersuefekt, nii et seda pole kuigivõrd näha (Kadri pildid on head nurgad ja poseerimine, need ei loe). Ainult et ma ei ole kaalukaotuseks teinud sõna tõsises mõttes mitte midagi. Ausalt. Ei mingit piiramist, ei mingit dieeti, ei mingit erilist trenni.
Lihtsalt võttes suhtumise “ma tahan oma keha eest hoolt kanda” ja unustades igasugused söömisreeglid või üldse söögiteema ja kaalumise, hakkas kaal vaikselt kukkuma. Käin kaalu peal siis, kui meelde tuleb, ca kord kuus, huvi pärast või nii – ja iga kord imestan, et number jälle väiksem.
lendav
See kehateema on lai ja huvitav. Püüan praegu mõista, millised emotsionaalsed ja füüsilised tegurid mu kehakaalu paisutavad ja kahandavad. Näiteks nendel aastatel, kui olen rohkem tegelnud füüsilise tööga, eelkõige skulptuuride saagimisega, on kaal tuntavalt tõusnud. Kas on asi selles, et kusagil alateadvuses vajan ma raskuste liigutamiseks suuremat massi? Ei tea. Ma ju tahan seda tööd teha, see meeldib mulle, see on huvitav (kuigi vahetevahel raskevõitu). Kuidas teha nii, et see ei hakkaks tervise peale? Näen, mismoodi vanematel saagijatel on kas kaaluprobleemid või liigesteprobleemid või ei ole midagi häda ja näen ka selle ära, et see kõik tuleb sellest, kuidas nad iseendasse ja oma töösse suhtuvad. Need, kellel on parem läbisaamine oma kehaga, parem tunnetus, saavad üldiselt paremini hakkama.